Treading along in this dreamlike, illusory realm

Treading along in this dreamlike, illusory realm,
Without looking for the traces I may have left;
A cuckoo's song beckons me to return home;
Hearing this, I tilt my head to see
Who has told me to turn back;
But do not ask me where I am going,
As I travel in this limitless world,
Where every step I take is my home.

Dōgen

Ajaloolased on üldjoontes nõustunud dateerima budismi leviku Jaapanisse 6. sajandi ümber, kui see levis Hiinast läbi Korea, jõudes lõpuks Jaapanisse. Eihei Dōgen (永平道元, tuntud ka kui Dōgen Zenji) oli Eisai kõrval teine jaapanlane, kes tutvustas Kamakura-ajajärgul Jaapanile zen-budismi, millest hiljem arenes Rinzai kõrval välja eraldi Sōtō (曹洞宗) koolkond. Dōgeni lükkas budismi ja maailmavaatleva eluviisini tõenäoliselt vanemate surm, kui Dōgen oli veel varajases eas, mis pani Dōgeni tundma selgemini elu olemuslikku püsitust (mujō). Kõigepealt puutus ta kokku Tendai budismiga, asudes elama mungana Hiei mäele, kus ta õppis budistlikke suutraid, kuid lisaks religioossele pühendumusele oli Dōgenil ka terav ja kriitline mõtlemine, mis püüdis budistlikke aluseid lähemalt analüüsida. See suunas Dōgenit otsima vastuseid küsimustele, millele ta Hiei mäel vastuseid ei leidnud. Veetnud Hiinas mitmed aastad õppides, naases ta Jaapanisse, hakates õpetama zen-budismi, millel olid uued rõhuasetused ja mõned täiendused Buddha õpetuse järgimisel. Sōtō koolkonnaks hakati Dōgeni õpetust ja selle järgijaid nimetama alles pärast Dōgeni surma - eluajal ei tunnistanud Dōgen oma õpetust kui eraldi budislikku liikumisvormi, sekti või koolkonda, tundmata vajadust autoriteetsuse või ülespuhutud aupaiste järgi.
Läbi vastuolulisuste ja paradoksaalsete suhtelisuste kaudu suudab Dōgen saavutada teatava seletamatu eemaloleku äärmustest, mis ei lase budistlikku õpetust üksnes ettekirjutistena mõista. Dōgen rõhutab, et Buddha-meelsus ei ole must-valge, jagunedes moraalsete standardite läbi tõlgendatavaks, vaid võib avalduda ka läbi pealtnäha ebamoraalsete situatsioonide (nt lugu sellest, kuidas Nanzan kassi pooleks lõikas).
Dōgeni õpetust on tänapäeval vaadeldud ja võrreldud mitmeti ka lääne filosoofide mõttearendustega, eriti mis puudutab Dōgeni arusaamu ajast ja olemisest (uji), mida tihti kõrvutatakse Heideggeri maailmatõlgendustega ajast ja kohalolust (Dasein).